ma olen lind kel tiivad on valged
siin seisan, kahe jalaga maal
Mu mõtted on õhtuselt karged
taas kergemaks muutub mu kaal
seisan kesk rannakivide, hinges on igatsus
astuda radadele mida unes ma näinud
tõstan tiivad, taas langetan, silmis viirastub
kõik teed millel kord olen käinud
tuul tõuseb ja sasib mu sulgedes
on kätte taas jõudnud see hetk
mil päevad mul mööduvad kulgedes
öösel on öö ja päeval on retk
viivuks mu Läänemere lained
ma pilguga paitan teid veel
nüüd põhjamaale sätin ma end
hetke pärast ma olengi teel
on ootamas mind mu piiritud väljad
ja puudele vahelduv sinakas vesi
ei hetkegi pole ma siin enam näljas
niipea ma sellest rännust ei väsi
ma olen Tuul ja Päikene
on mu edasiviivaks jõuks
maailm siit ülalt paistab nii väikene
igale langusele järgneb taas tõus
hei hei
hüüab tuules lendlev sõnum
mis peegeldub koskede kohinas:
siin ilmas elada on nii mõnus
ela täna, ses hetkes ja õhinal
Kaart (Google Maps)
|