010203040506070809101112131415161718192021222324252627282930
« juuni-2007 »
< Eelmine | Järgmine >
Okkad
Okkad 29. June 2007

Mändide karvane kasukas on igihaljas, pakkudes talvel soojust ja suvel varju. Metsalaante sügavad rajad, mis metsloomade rajatud, harva inimjalga näevad. Need ei ole sirged, kuid siiski moodustavad kindlad sihid kohtade vahel. Magamiskohast joogikohta. Söögikohast mängukohta. Sõbra juurest sõbra juurde. Teed liituvad, ristuvad, hargnevad. Läbi männimetsa, kuusiku, kaasiku.

Tee on tee. Ükskõik kus astume, oleme ikka teel. Kuskilt kuhugile. Isegi kui me ei liigu.

Männioksad paitavad juukseid, pea kohal võidutseb roheline võrdselt sinisega. Silmad suletult kas suudab puudest mööduda? Kõrvad suletult kas leiab tee lähima ojani? Mets me meeltel mängija. Helide-värvide-lõhnade-tunnete mängumaa. Lõhnad kõditamas nina, ruum ja aeg hoidmas end tihedana su ümber, ruumilisus. Tajud oma tajudega nähtavat ja nähtamatut. Oled seotult vaba, vaba minema, olema ja tulema. Puhkama pehmel okkavoodil, pea all kimp sõnajalgu, samblavaip jalgade soojenduseks.

Okkad on paksunahalisele pehmeks turviseks ja kaitseks. Avatud ja usaldavale hingele ei ole okkalist kaitset vaja, ta on niigi hoitud ja kaitstud. Sama moodi nagu paksunahaline, aga ta lihtsalt ei tea seda veel.

+ lisa kommentaar (0)