ürgmetsade põline pale, uskude ja uskumuste altarid
teed mis kunagi ei kulge sirgelt
algselt metsloomade poolt energiajoontele tallatuna
hiljem inimjälgede poolt palistatud
järjest enam muutuvad need laiemaks
järjest enam sirgemaks
kas seeläbi inimestegi sammud saavad kindlamaks
sihid sirgemaks, eesmärgid selgemaks?
järjest enam satub rajale katmata inimjalg
villidest prii, päikesest pruun, pädevust täis
järjest enam
järjest nooremad on need palja jala sammud
paaris ja paaritult
kõrvuti ja jadamisi
kukil ja käsikaelakuti
järjest nooremad
linnadest eemal
kust tulek, kuhu minek?
ikka valgusest, ikka palgega päikese poole
hinge vabanemine suureneb iga osoonirikka hingetõmbe läbi
tundub, et vabana olemiseks ei pea ootama pensionipõlve
tundub, et vabadus on meeleseisund, mida saab ise endale luua
vabadus on inimese vaba tahe
kust tulek, kuhu minek
tähtsust see kokkuvõttes ei oma
tähelepanu tõusmas teelolemisele, teadlikkusele teelolemisest
tee viib sind ise kohale, sinu hinge kõrgema sihini
usalda sammuseadjat
käi kindlal sammul
usalda, usalda, usalda ja sa jõuad kohale
iseenda juurde
Looja juurde
|
