010203040506070809101112131415161718192021222324252627282930
« september-2007 »
< Eelmine | Järgmine >
Linnud
Linnud 17. September 2007

Täna hoidis ta oma käes linnupoega, kelle tiivad veel ei kandnud. Pisike unistas lendamisest. Koos oma suure parvega. Unistas uhketest vaadetest, mis kõrgustes avanevad, putukaparvedest, kõikidest nendest lõhnadest, mis tema liigikaaslasi kõrgustes rõõmustavad. Kõigest sellest, mis ürgsetest aegadest on ühele linnupojale sündides kaasa antud.

Ta ei teadnud veel midagi roostukus luuravatest jahimeestest, lõhna ajavatest koertest ja kassidest, naftast, mida varjasid raudlaevade roostelised kered. Ega ka kullidest, kes terase pilguga oma piirkonda jälgivad.

Küll aga oli ta kogenud juba külma, märga ja tühja kõhtu. Igatsust pesa järele. Alles oli ta seal olnud, nüüd aga hoiab see imelikult lõhnav kahejalgne teda oma rüpes. Ei, see ei ole hirm. Ega ka usaldus. See on leppimine. Usk, et see on selles hetkes parim olukord, kus ta on võinud sattuda. Usk, et siit hetkest muutub kõik paremuse poole. Vihm lakkab, päike hakkab särama, kõht täitub maitsvatest putukatest ja ussikestest. Nendest, mida see suur kahejalgne mulle kindlasti usinalt varsti korjama tõttab.

On võimalus uskuda, et Elu hoiab meidki oma süles nii nagu linnupoegi. Siis kui meil on raske, me ehk tajume seda selgemini, õigemini mida rohkem näib olukord väljapääsmatu, seda rohkem hakkab usk ja usaldus ennast inimesele ilmutama. Tundub, et usk astub inimese ellu tavaliselt siis kui enam mingid muud vahendid, nagu tutvused, raha, jõud ja teadmised olukorrast väljapääsemiseks pole piisavad. Kui paremini taas läheb, siis nagu tuhmuks see taju. Materiaalsus näib taas tagavat rahu ja turvalisuse. Kui see oleks vastupidi. Kui me suudaksime säilitada seda kontakti Elu enesega, usalduse, tunnetuse ka siis kui meil hästi läheb. Ehk oleks maailmas siis olemas rohkem rõõmu ja vähem kannatusi ning egoismi. Pisut paradoksaalne.

On võimalus uskuda ja unistada, et meidki hoitakse nii nagu meie hoiame oma tänast ümbrust, elavat ja elutut, kodu ja kallimaid.

+ lisa kommentaar (0)