010203040506070809101112131415161718192021222324252627282930
« aprill-2008 »
< Eelmine | Järgmine >
Uks maailma
Uks maailma 28. April 2008

Tänapäeva kooliharidus annab inimesele kõik selleks, et oleks olemas vundament edukaks eluks. Edu on märksõna juba siis, kui lapsed lähevad lasteaeda, sealt edasi eelkooli. Edu taak saadab neid läbi algkooli põhikooli ja sealtki edasi. Siis kui lõpuks noor inimene on valmis astuma ellu, et ennast teostada, on temast vormitud edukuse mudeli järgi inimene, kes kui puzzle tükk peaks sobituma ühiskonnamudelisse. Kogu selle protsessi käigus võib aga kauduma minna üks põhilisi tõelise edukuse aluseid: õnnetunne. Õnnetunne olemasolemisest, tegutsemisest, loomisest. Et edukuse mudel põhineb võrdlusel, siis selleks et mõista, kui edukas keegi on, võrreldakse ennast teistega. See aga viib noort inimest paraku iseendast ja õnnest kaugemale.

Mis kasu on haridusest, kui kokkuvõttes ei osata seda elus rakendada? Kui puudub oskus omandatud teadmistest sõeluda välja see oluline? Informatsiooni, mida kooliteel omistatakse on tohutult. Õpetatakse, et edasise elu õnnestumine hakkab põhinema sellel, kuivõrd edukas ta elus on, kui palju ta saavutab, teeb karjääri, kui palju ta on parem oma konkurentidest. Kuid see valem ei tööta. Eesmärgid olla rikkam, edukam, parem kui teised, toob paratamatult kaasa konflikte. Need eesmärgid on põhjustanud nii sõdu kui ka lõputut muret, valu ja rahutust kogu maailmas.

Suurim puudus tänapäevases läänemaailma haridussüsteemis on see, et inimesega ei arvestata kui indiviidiga, vaid on loodud kindlad raamid, mille sisse peab ta tahes tahtmata ära mahtuma. Puudub personaalne lähenemine, õpilasse suhtutakse alatihiti isikupäratult. Samas isegi ühe pere vennad ja õed võivad olla oma elu arusaamades niivõrd erinevad, et peale välimuse ja nime ei ole võimalik neid mingil muul moel omavahel seostada. Mis veel siis koolitäiest õpilastest rääkida.

Õppimine peaks baseeruma positiivsel emotsioonil, soovil päevast päeva kokku saada, et rõõmutundega uut omandada. Kui õppimine on sundus, tekitab see paratamatult konflikte. Nii inimese enda sees kui tema ümber. Õpetajate mõju lapse väärtushinnangute väljakujunemisel on tohutu. Veedavad ju meie lapsed rohkem kui pool aripäevast lasteaias ja koolis. Ükskõik kui palju headusele põhinev kasvukeskkond võib igas kodus olla, mõjutab lasteaias ja koolis õpetatav siiski väga palju kasvava lapse maailmavaadet.

Kuidas siis õpetada lapsi nii, et lisaks teadmistele kaasneks ka õnnetunne, rahulolu iseendaga? Hariduse omandamise eesmärgiks ei tohiks olla teistest parem ja edukam olemine.

"Üle kõige vajame me aga häid inimesi", leiab dr Jumsai. Kui inimesed lähtuvad oma otsustes ja tegudes headusest, saavad nad seeläbi elavaks eeskujuks teistele. Kes kord on asunud headuse teele, see naljalt enam sellet ei lahku. Ta töötab ja õpib järjest paremini. Omandab rõõmuga kõike uut ja edasiviivat.

Inimväärtuste programmi sügavaim mõte ongi tuua maailma rahu. Aidata inimeses säilitada sünnipärane headus ja õnnetunne. Et nad võiksid olla eeskujuks teistele, kes neist kiirgava positiivsusest tiivustatuna astuksid ka ise headuse teele, levitama headuse mõtet, rahu mõtet. Mida rohkem on häid inimesi, mida rohkem on inimestes headust, seda enam on ka maailmas rahu ja tasakaalu. Ja see on see, mida me kõik praegu üle kõige vajame.

Tutvustav tekst 18.–20. augustil 2006 a. Tallinna ülikoolis toimunud Inimväärtuste konverentsi Dr Art-Ong Jumsai Na Aydhya esimese loengu DVD salvestusele. Selle ja muude loengute kohta ning DVD saadavuse kohta saate täpsemat infot
Richardi RVK OÜ leheküljelt.

+ lisa kommentaar (0)